Täna on , 26.09.2018  

Avaleht Raamatud Tellimine (ostukorv) Kontakt Partnerid
 
 
 

Raamatud

Raamatud on klassifitseeritud eelk├Áige Tehnika├╝likooli akadeemilist struktuuri silmas pidades. Otsing toimib nii autori, pealkirja kui ka s├Ána (v├Ái stringi) j├Ąrgi pealkirjas v├Ái sisututvustuses.


Raamatud > Matemaatika- ja loodusteadused > Matemaatika >

  
Raamatu nimi:Matemaatika ja f├╝├╝sika. Valemid ning h├╝poteesid
Autor:Maido Rahula, Mati V├Ąljas
Kirjastus:Avita
Ilmumisaasta:2017
Lehek├╝lgi:148
M├Á├Ádud:170*240mm
Kaal:248 grammi
L├╝hikirjeldus:Matemaatikud kutsuvad lugejaid , eelk├Áige aga f├╝├╝sikuid ja f├╝├╝sikahuvilisi, universumi avastama. V├Áidakse ├Âelda, et universumist me ju ├╝hte-teist ka teame. Sellepeale vastame, et oma meelte ja k├Áikv├Áimalike m├Á├Áteriistadega oleme ikkagi v├Ąikeses ε-├╝mbruses ja v├Ąhe m├Átleme nende v├Áimsate j├Áudude peale, mis maailmalaotuses valitsevad.
Kirjeldus:

Esimeses peat├╝kis v├Átame k├Ąsile g├╝mnaasiumi ├Áppeprogrammid ja ehitame koolimatemaatika ├╝les ainu├╝ksi vektoritele. Samastame geomeetrilised ja aritmeetilised vektorid ning kasutame neid geomeetria├╝lesannete lahendamiseks nii tasandil kui ka ruumis.

Teises peat├╝kis alustame kompleksarvudest, kuid kohe n├Ąeme, et kompleksarvude taga peituvad lineaarsed vektorv├Ąljad ja lineaarsed vood. Korraldame lineaarsete voogude klassifikatsiooni, kuhu kuuluvad tuntud vood, nagu fookused, sadulad ja s├Álmed. Lineaarsed vood v├Áimaldavad aproksimeerida ehk siis ka lineariseerida mittelineaarset maailma selle lokaalses ε-├╝mbruses.

Kolmandas peat├╝kis on anal├╝├╝situd olukorda seoses M-j├Áuga (Magnuse efektiga). Matemaatikule piisab ├Âelda, et tegu on p├Â├Ârdeoperaatori Lie tuletisega nihkeoperaatori suhtes. On vaadeldud juhte, mil M-j├Áud annab ennast tunda meie l├Ąhi├╝mbruses. Ilusa t├Álgenduse saab g├╝roskoop.

Neljandas peat├╝kis m├Átiskleme, kas ja kuidas toimib M-j├Áud kosmoses. J├Ąreldused s├Ánastame h├╝poteesidena.

Viiendas peat├╝kis vaatleme planeetide orbiite, mis pole Kepleri ellipsid. Iga planeet k├Áigutab P├Ąikest ja planeedi orbiit on mitmeaasaline rosett. Meie eeldame, et P├Ąike ja planeet osalevad lineaarses voos ning liiguvad piki sarnaseid ellipseid keskpuntiga P├Ąikese ja planeedi massikeskmes.

Kuuendas peat├╝kis on antud geomeetriline t├Álgendus helikoonusele, kui lennuk on ├╝letanud helibarj├Ą├Ąri. Selline "akustiline" efekt leiab aset ka T?erenkovi-Vavilovi kiirguse puhul, kui elementaarosakesed mingis keskkonnas ├╝letavad valgusebarj├Ą├Ąri.

Seitsmendas peat├╝kis k├Ąsitleme tavamehaanika ├╝ht fundamentaalset probleemi - kolme keha probleemi. M├Áistagi, sellele probleemile pole ├Áiget lahendust, kui l├Ąhtutakse Kepleri esimese seaduse eeldusest, et P├Ąike on paigal. Me k├╝sime: vast on ├Áige l├Ąhtuda asjaolust, et kolmel kehal on ├╝hine raskuskese, ning seej├Ąrel taandada probleem mitmeks kahe v├Ąlja probleemiks?

Kaheksanda peat├╝ki teemaks on mitme voo probleem. Kahe voo probleemis leiavad ilmselgelt ├╝ldistuse Newtoni kolm seadust. Kolme voo puhul on vaja j├Áuda selgusele, mida t├Ąhendab j├Áuv├Ąlja tuletis [X[Y Z]]. Siis on vaja s├Ánastada f├╝├╝sikaseadus, mille matemaatiliseks v├Ąljendiks on Jacobi samasus. Matemaatiliselt on probleem korrektselt s├Ánastatud, kuid puudub f├╝├╝sikaline t├Álgendus.

Raamat on m├Áeldud matemaatikutele ja f├╝├╝sikutele, kuid ka k├Áigile matemaatika- ja f├╝├╝sikahuvilistele. See v├Áiks huvi pakkuda ├╝pilastele, ├╝li├Ápilastele ja teaduritele. Vaja on rohkem diskuteerida matemaatilistel teemadel, t├Ąpsustamaks matemaatika osat├Ąhtsust teiste teaduste k├Árval - just praegu, ajal, kui tunneme vajadust matemaatika ├Ápetamise reformimise j├Ąrele.

Hind:22,70 EUR

Tagasi